Miks öeldakse peale koolitust ainult, et „toit oli hea“?
Kuidas saada osalejate käest põhjalikku tagasisidet, millega on ka koolitajal midagi peale hakata?
Igapäevaselt töötan ma organisatsioonis, kus toimub palju koolitusi, laagreid, üritusi ja erinevaid tegevusi. Järjest rohkem pannakse meil rõhku tagasisidestamise vajadusele, sest selle kaudu saab vaadata kas osalejad oli rahul või mitte. See on õppeprotsessi üks osa. Tegelikult näen aga mina, et kui anda osalejale kätte paber, kus on mõned suunavad küsimused ja öelda, et anna tagasiside, siis on see väga üldine. Minul kui tegevuse läbiviijal pole väga midagi teha sellise tagasisidega, kus on kirjas, et toit maitses või, et kõik oli tore, hea, huvitav või mingi muu omadussõna. Kuidas aga saada osalejate käest põhjalikku tagasisidet, millega on ka koolitajal midagi peale hakata?
Kui palju on teil olukordi, kus küsid osalejate käest, et kas te teate miks te siin olete ja tuleb vastus, et ülemus käskis tulla või halvemal juhul ma ei tea?
Minul igatahes neid olukordi on olnud, kus osaleja tegelikult väga täpselt ei tea mis on antud koolituse eesmärk. Sealt aga juba tulevad käärid, sest kui osaleja ei tea mis talle antud tegevuses osalemine annab, siis ei oska ta ka hiljem anda efektiivset tagasisidet. Täiskasvanute koolitusel on õppija justkui ennastjuhtiv õppija, kes võtab endale vastutuse õppida, loodab iseendale ja oma arenguvõimalusele (Märja, Jõgi & Lõhmus, 2021). Olukorras, kus aga õppija ei tea miks ta koolitusel on, ei saa olla ta ka ennastjuhtiv õppija. Siinkohal on aga suur roll koolitajal, kes peaks koolituse alguses tegema selgeks osalejatele õppeprogrammi lähtekohad ja aitama neil paika panna nende endi eesmärgid antud koolitusel (Märja jt, 2021). Olukorras, kus osaleja ei ole varasemalt tutvunud eesmärkidega tuleks tutvustada koolituse eesmärke kindlasti põhjalikumalt.
Tõhusa tagasiside saamisel on suur roll mõlemal osapoolel, nii koolitajal kui ka õppijal. Kui osaleja on teinud selgeks endale koolituse eesmärgid, paika pannud enda õpivajadused ning tulnud koolitusele kui ennastjuhtiv õppija on tagasiside ka põhjalikum. Koolitaja omalt poolt aga peab panema enda ja ka osalejate jaoks paika eesmärgid, mida antud koolitus täidab ja edastama need osalejatele ning looma õppijatega avatud ja usaldav suhe (Märja jt, 2021). Olukorras, kus osaleja on tulnud koolitusele, sest ülemus käskis tuleks aga kindlasti alguses tutvustada uuesti eesmärke ja seejärel laskma kõikidel osalejatel panna kirja enda isiklik eesmärk. Sellises sümbioosis peaks kõik võitma ja paberile peaks ilmuma lisaks sellele, et toit oli hea ka pikem tagasiside just koolituse kohta.
Märja, T, Jõgi, L & Lõhmus, M. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest (lk 37-38). Tallinn: Atlex OÜ.